Teadvustamine

Tunnistasime, et olime alkoholi ees jõuetud – et me ei tulnud oma eluga toime.

1 samm AA 12 sammu paranemisprogrammist

Kes tahaks tunnistada täielikku lüüasaamist? Otse loomulikult peaaegu mitte keegi. Mõte võimetusest on meie loomusele täiesti vastuvõetamatu. On tõeliselt hirmus endale tunnistada, kuidas oleme, klaas käes, lasknud oma vaimul vajuda niivõrd sügavale alkoholismi sohu, et meid võib sealt päästa vaid meist kõrgem jõud.

Me tajume, et ainult täielikku lüüasaamist tunnistades saame hakata tegema esimesi samme vabanemise ja sisemise jõu leidmise suunas. Oma täieliku võimetuse tunnistamine osutubki lõpuks selleks kindlaks põhjaks, millele võime hakata ehitama õnnelikku ja kindlate eesmärkidega elu.

Alguses tõrgub enamik meist lüüasaamist tunnistamast. Tulime AA-sse ootusega, et meile sisendatakse enesekindlust. Siis aga öeldi meile, et alkoholiprobleemi puhul pole enesekindlusest mingit abi – tegelikult on asi otse vastupidid. Tugiisikud selgitasid meile, et oleme nii salakavala ja võimsa sõltuvuse ohvrid, mida ükski inimlik tahe ei suuda murda. Nad ütlesid, et joomatungi pole võimalik ilma välise abita alistada. Meie kimbatust halastamatult süvendades osutasid nad sellele, et muutume alkoholi suhtes üha vastuvõtlikumaks – nad nimetasid seda ülitundlikkuseks. Alkoholi nimeline türann viibutab meie peade kohal kahe teraga mõõka – esmalt valdab meid aga organismi ülitundlikkus, mis viib aja jooksul vääramatu hävinguni. Vähesed on suutnud üksinda sellistele rünnakutele vastu panna.

Katkend raamatust 12 sammu ja 12 traditsiooni Alchoholics Anonymus