Taastumine

Me oleme lakanud võitlemast kellegi või millegi vastu, isegi alkohli vastu. Sest selle aja peale on terve mõistus taastunud. Me tunneme harva huvi alkoholi vastu. Kiusatusse sattudes põrkame sellest eemale kui kõrvetavast leegist. Me reageerime arukalt ja normaalselt ja me hakkame nägema, et see on juhtunud iseenesest. Me hakkame mõistma, et meie suhtumine alkoholisse on meile antud ilma vähimagi meiepoolse jõu või pingutuseta. See lihtsalt tuleb! Ja see ongi selle kõigei ime. Me ei võitle alkoholi vastu ega väldi ka kiusatust. Tunneme, nagu oleks meid seatud neutraalsesse asendisse, mis on turvaline ja kaitstud. Me ei ole isegi vandunud alkoholita olla. Selle asemel on probleem iseenesest kadunud, meie jaoks seda enam ei eksisteeri, Me ei muutu selle üle uhkeks ega hakka kartma. Selline on meie kogemus. Selline on meie käitumine, niikaua kui vastavas seisundis püsime.

– – –

Me saame tunda uut vabadust ja õnne. Me ei kahetse minevikku ega soovi selle ees silmi sulgeda. Hakkame mõistma, mida tähendab sõna “hingerahu” ja ning saame tunda rahu. Ükskõik kui sügavale me polnud langenud, hakkame me nägema, et meie kogemusest on teistele inimestele kasu. Otstarbetuse ja enesehaletsuse meeleolud kaovad. Kaob ka huvi mina-kesksete asjade vastu, see asendub huviga kaasinimeste suhtes. Omakasupüüdlikkus hajub. Kogu meie ellusuhtumine ja maailmavaade muutuvad. Meis kaob hirm inimeste ja majandusliku ebakindluse ees. Hakkame vaistlikult taipama, kuidas toimida olukordades mis meid varem nõutuks tegid. Äkitselt mõistame, et Jumal teeb meie jaoks seda, milleks me ise suutelised ei olnud.

Kas need on suurejooneised lubadused? Arvame, et mitte. Meie keskel saavad need teoks – mõnikord kiiremini, mõnikord aeglasemalt. Need teostuvad alati, kui me nende nimel pingutame.

Katkendid raamatust Anonüümsed Alkohoolikud